Jumalast
Jumal.On ainult üks elav, tõeline ja hea Jumal, kes on igavene, kõikväeline, kõikjalviibiv, kõiketeadev, kõige nähtava ja nähtamatu Looja. Sellesse jumalikku ühtsusesse kuulub kolm ühe olemuse, väe ja igavikulisusega isikut: Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Kristus.
Poeg, Jumala Sõna, tõeline ja igavene Jumal, kes on olemuselt ühtne Isaga, võttis inimese kuju Õnnistatud Neitsi ihus, nii et need kaks terviklikku ja täiuslikku olemust – jumalik ja inimlik, ühendati lahutamatult ühes isikus; nii on siis üks Kristus, Tõeline Jumal ja Tõeline Inimene, kes tõeliselt kannatas, löödi risti, oli surnud ja maeti, et meid Isaga lepitada ja olla ohvriks mitte ainult pärispatu, vaid ka inimeste isiklike pattude eest ning äratati üles kolmandal päeval ja istub Isa paremal käel.
Püha Vaim.
Püha Vaim on Jumala kolmainuse kolmas isik. Jumala armu väljendusena on Püha Vaim tegev inimese uuestisünni juures. Eristame ühelt poolt Püha Vaimu päästvat ja pühitsevat tööd (Tt.2:11-13), inimese sisemises olemuses elamist, mille tulemuseks on vaimuviljad (Ga.5:22-23), ning teiselt poolt Püha Vaimu ja Tema väega täitvat tööd, mida nimetatakse Püha Vaimuga ristimiseks ehk täitumiseks, milles ilmnevad vaimu- ja teenimisannid (1.Ko.12:1-11). Võõraste keeltega rääkimine on Püha Vaimuga ristimise kaasus.
Püha Vaimuga ristimises toimub inimese elu, usu ja maailmapildi oluline sügavamaks muutumine. Püha Vaim tuleb inimese peale, et ta saaks olla Kristuse tunnistaja üleloomulikus Jumala väes ja andides (Ap.1:8). Kogu Jumala vägi on Kristuse Ihu ülesehitamiseks ja evangeeliumi kuulutamiseks (2.Ko.13:10) Usume Jumala seatud Vaimu ametitesse (Ef.4:11-16), andidesse (1.Ko.12:8-12) ja Jumala väe ilmingutesse (Jh.14:12) ja nende kaasaegsesse reaalsesse kättesaadavusse Kristuse täiuse mõõtu mööda.
Usutunnistusest ja kirikust
Meie tunnistame kolme usutunnistust: Apostellikku, Nikaia ja Athanasiose usutunnistust. Oleme osa ülemaailmsest katoolsest Kristuse Ihust. Oleme valmis koostööks ja tunnustame kõiki kristlike kirikuid ja konfessioone, kes tunnustavad Apostellikku, Nikaia ja Athanasiose usutunnistust.
Pääste saamiseks peab inimene uussünni ja ristimise kaudu kuuluma Kristuse Ihusse. Vaimulikuks kasvuks ja arenguks on oluline kohalikku kogudusse kuulumine. Koguduse liikmelt eeldame jumalateenistusel osalemist, koguduse eest palvetamist, koguduse jõukohast materiaalset toetamist ning koguduse teenimist vastavalt vajadusele ja kutsumisele.
Kristlase maapealse elu põhieesmärgiks on kasvada Kristuse sarnasusse (Ef.4:13) ja kuulutada evangeeliumi vastavalt Kristuse läkitusele (Mt.28:19)
Piibel on inspireeritud Jumala Sõna, mille peamiseks eesmärgiks on läbi Uue ja Vana Testamendi ilmutada Jumala tahet päästeks. Jumal ei tegutse oma Sõnast lahus, vaid kooskõlas sellega. Ilmutuse allikaks on Jumala Sõna, mida tõlgendame läbi traditsiooni, mõistuse ja kogemuse.
Uus Testament sisaldub Vanas Testamendis ja rajaneb sellele ning Vana Testament on mõistetav Uue Testamendi läbi.
Meie moraali alus on Uue ja Vana Testamendi õpetus, mida tõlgendame Jeesuse isiku ja õpetuse, samuti apostlite elu ja õpetuse kaudu.
Patust ja päästest
Tunnistame pärispatu olemasolu, mille tõttu on kõik alates Aadamast patused ja Jumala aust ilma. Sellest saab pääseda ainult läbi Kristuse lunastava töö vastuvõtmise. Päästeprotsess algab usust Jumalasse ja Tema Sõnasse, patutunnetusest, meeleparandusest ning pöördumisest vastusena Jumala kutsele. Pääste kinnitatakse ristimise sakramendiga, millega inimene võtab vastu Jumala armu ja astub Jumalaga lepingusuhtesse.
Päästeprotsessiks on vajalik nii Jumala töö ja arm kui ka inimese vastus sellele pöördumises.
Sakramentidest
Sakrament on Kristuse poolt seatud armuvahend, mille kaudu Jumal annab oma Sõna, Vaimu ja kiriklike talituste kaudu mitmesugust armu, mis Kristuses on meile kättesaadav.
Ristimine.
Tunnistame ühte püha ristimist kui Kristuse poolt seatud sakramenti. Vastsündinu ristimine on vastuvõetav, kui vanemad on otsustanud lapse üles kasvatada kristlikus usus, kuid eelistame oodata lapse oma tahte- ja usuavaldust ning pöördumist Jumala poole. Ristitud vanemate ristimata alaealine laps on oma vanemate usu katte all ning selle läbi osa kogudusest.
Kui laps on vastsündinuna ristitud, ei ole tal vaja täiskasvanuna ristitud saada, vaid ta võib oma ristimist kinnitada Jumala ja inimeste ees (konfirmatsioon).
Ei vastsündinu ega ühegi muu inimese ristimine tegevusena ei oma maagilist tähendust, vaid eeldab meeleparandust ja usku kas tema või tema vanemate ja eestkostjate juures. Maagiline tegevus lähtub inimese tahtest Jumalat ja eluprotsesse mõjutada, sakrament on aga Jumala tegevuse alandlik tunnistamine ja vastuvõtmine.
Me ei tunnista ümber- ega üleristimist.
Ristimine toimetatakse tavaolukorras vee alla kastmisega, kuid vajadusel võib ristida ka vee peale valamise või piserdamisega.
Reeglina on õigus inimest ristida ordineeritud vaimulikul. Ordineeritud vaimuliku puudumisel tunnustame kõikide usklike üldist preesterlust (1.Pt.2:9).
Armulaud.
Armulaud on Kristuse poolt seatud sakrament. Armulaual rõhutame Kristuse kohalolu. ( presens realis).
Armulaud on Kristuse surma mälestamine ja lepingu kinnitamine, mida teeme kuni Tema taastulekuni. Mälestamine on samastumine Kristuse kannatuse ja triumfaalse ülestõusmisega. Lepingu kinnitamine on alistumine Jumala valitsemisele ja kinnitus sellest, et tunnustame Jumala autoriteeti oma elu üle ja jätkuvat pattude andekspalumist ja -saamist.
Armulauast saab osa võtta inimene, kes on meeleparanduse kaudu pöördunud Jumala poole ja ristitud. Lapsed kuuluvad oma vanemate või eestkostjate usu katte alla ning saavad selle läbi õiguse osaleda armulauas.
Kõlvatult osa saamine tähendab südame tahtlikku kõvadust ning Jumala armu ja Kristuse evangeeliumi tahtlikku vääriti mõistmist ja väärkasutamist.
Ordinatsioonist
Ordinatsioon on Jumala kutsumise ja vaimuanni tunnustamine inimese elus.< Ordineerida saab inimest, kes on ristitud, koguduse liige, kutsutud teenistusse Jumala poolt, mida kinnitavad viljad tema elus ning kellel on teiste ordineeritud vaimulike hea tunnistus.
Ordineerimiseks on vajalik vähemalt kolmeaastane praktiline vaimulik töö, pastori ordinatsiooniks on soovitav teoloogiline kõrgharidus. Ordinatsioon on tagasivõtmiseta. Ordinatsioon ja vaimulikud ametid ei ole omavahel seotud.
Ordinatsiooni astmed:1. Diakon on abilise ametis vaimulikus töös (1.Ti.3:8). Diakon peab olema hääleõiguslik koguduse liige.
2. Karjane e. pastor (1.Ti.3:1-7)
Tavaolukorras on sakramentide jagamise õigus ordineeritud vaimulikel.
Diakon ordineeritakse pastori ettepanekul ja koguduste liidu juhatuse heakskiidul ning liidu esindajate kohalolekul.
Pastor ordineeritakse koguduse üldkogu ettepanekul ja koguduste liidu heakskiidul ning liidu esindajate kohalolekul.
Eskatoloogiast
Usume Kristuse tagasitulekut, koguduse ülesvõtmist, surnute ülestõusmist, viimset kohut, igavest elu ja igavest hukatust.
Vastuvõetud EEVL üldkogu koosolekul 10.septembril 2004 Laane talus Kaiu vallas.